Tarkvaraarenduse elutsükkel on protsess mille käigus tehakse mingisugune tarkvaratoode
Saab ka muuta olemasolevat tarkvaratoodet
Tarkvara toode on midagi, mis saavutatakse tarkvaraarenduse elutsükli käigus selle tulemina
ning mida klient või lõppkasutaja saab kasutada soovitud eesmärgi saavutamiseks või probleemi lahendamiseks.
Tarkvaratoode võib olla kas installeeritav programm, serveritarkvara, draiver või ükskõik mis muu
rakendus, mis kasutaja jaoks midagi ära teeb
Elutsükli eesmärk on tagada, et valmistatakse kvaliteetne toode, mis vastab kliendi nõuetele, ning
kasutaja vajadustele ja mõlemi ootustele. Olgu need ootused siis funktsionaalsed või mitte funktsionaalsed.
Ideaalis on eesmärk tagada ka seda, et toode valmiks õigeaegselt, jääb eelarve piiridesse, töötab kasutaja
jaoks effektiivselt, on võimeline integreeruma kasutaja IT-taristuga ja ei ole kulukas hooldada ning mida
saab vajadusel ka täiendada.
Tarkvaraarenduse elutsüklid on oma sisemuselt jaotatud etappideks. Olenevalt mudelist need erinevad
aga üldiselt on igas mudelis olemas need 4 üldist etappi mingi kujul, kui otsene analoog vastavalt mudelile puudub.
On olemas Analüüs, Projekteerimine ja/või Kavandamine, Teostus ning Hooldus.
Siin toimub tarkvara projektile vajalike nõuete selgitamine. Selgitatakse välja mida tahab klient, ning
mis lõppkasutajal vaja on, mida nad sellest ootavad. Selgitatakse välja funktsionaalsed nõuded (ehk mida
päirsel toode tegema peaks) ja mittefunktsionaalsed nõuded (ehk kuidas välja näeb, palju korraga kasutada
saab, millisel riistvaral jooksma peab
) Näiteks oleks kalorikalkulaatoril sellised nõuded:
| Funktsionaalsed nõuded | Mittefunktsionaalsed nõuded |
|---|---|
| Programm lubab kasutajal arvutada oma päevast tarbimist | Kasutajal on lihtne ja mugav programmiaknas navigeerida |
| Programm laseb kasutajal valida olemasolevaid tooteid | Programm toetab vaegnägija programmi kasutust |
| Kasutaja saab arvutada kaloreid kodus tehtud söögi kohta. | Programm ei hõiva ebaloogiliselt palju kasutaja süsteemiresursse. |
| Programm saadab telefonile märguandeid hoiatuste ja eesmärkida saavutatavuse kohta | Programm ei salvesta kasutaja isiklikku infot serverisse |
Siin määratakse ära süsteemi sisemine arhitektuur, osised, liidesed ja muud vajalikud omadused.
Selle töö tulemusena tekib arendatavast tarkvaraprojektist kavand. Selles etapis analüüsitakse
eelnevas etapis paikapandud nõudeid ja kirjeldatakse selle abil struktuur. Projekti kavand ongi
aluseks kuidas järgmises etapis projekti teostama hatakase.
Mõnikord aga jaotatakse kavandamisetapp kaheks, kus üleüldine struktuur selgitatakse välja detailidest
eraldi. Need jaotatakse siis omakorda eraldi kaheks alametapiks:
Selles etapis, põhinedes eelnevalt paika pandud kavandile, algabki arendustöö mille käigus reaalselt nüüd
tarkvaratoode valmis saadaksegi. Kuna eelnevalt kirjeldati ka süsteemi pisidetailid, saab siin rakendada kogu
arendusmeeskonda samaaegselt, kus iga liige või iga alamgrupp arendab ühte kirjeldatud detaili. Kogu projekt on eri
osade kaudu paralleelselt arenduses. Selle etapi lõpu poole toimub ka testimine, otsitakse vigu, nii koodis kui ka
kasutaja vaatepunktist ja tagatakse valmistatav tarkvaratoode on üleüldiselt veavaba ning omab kõrget
käitluskvaliteeti
Pärast lõpetatud teostusetappi antakse toode kliendile ja kasutajale üle, ning kõik mis toimub pärast üleandmist on hooldus.
Hoolduse all saab teostada edasisi parandusi, toote optimeerimist ja monitooringut mille abil
tagatakse, et tarkvaratoode jätkab tööd tõrkudeta.
Hooldusetapi raames, saab klient ka esitada uusi nõudeid, mida projektile juurde arendada. See aitab tootel püsida
konkurentsivõimelisena.
Hooludsel on tähtis, et hooldav arandaja ja/või meeskond oskaks lugeda ja aru saada eelnevate arendajate koodist.
See aitab kaasa projekti haldamisel kulude kokkuhoiule ning lubab teostada hooldust kiiremini ja aitab lihtsamini
muuta.
Tarkvaraarenduse elutsüklis on kõik eeltoodud etapid mingil kujul olemas.